1 KIKKAPUU
Kaunite ja ligimeelitavate viljadega puu/põõsas on tervenisti mürgine. Kõige mürgisemad ongi viljad. Täiskasvanud inimesele on surmavalt ohtlik kogus 30-35 vilja, 7-aastasel lapsel piisab tõsise mürgituse tekkeks juba paari vilja söömisest. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et mürgitusnähud ilmnevad alles 10-20 tunni möödudes.
Mürgituse tunnused: iiveldus, oksendamine, šokk, temperatuuri tõus, verine väljaheide, koolikud, maksa- ja neerutalitluse häired, südame rütmihäired, südamepekslemine, mälumislihaste halvatus. Tugeva mürgituse puhul järgneb kooma ja surm. Kõige enam mürgitusjuhtumeid ongi olnud lastega, sest viljad on väga ahvatleva välimusega.
2 ALPI KULDVIHM
Pilkupüüdvate kollaste rippuvate kobarõisikutega taim on tervenisti ohtlikult mürgine. Palju mürgitusjuhtumeid on just seotud lastega, kes on söönud kuldvihma seemneid, närinud tema oksi või juuri. Nt Saksamaal on kuldvihm üks sagedasem mürgituse põhjus. Lastele võib surmavaks osutuda 145-20 seemne söömine. Mürgitustunnused ilmnevad 15-60 minutit peale söömist.
Mürgituse tunnused: põletav tunne suus ja kurgus, intensiivne süljevoolus, janu ja iiveldus, mille mõne tunni möödudes võivad järgneda verine okse, külm higi, pupillide laienemine, nägemishäired, peapööritus, nõrgenenud ärrituvus ja meeltesegadus (hallutsinatsioonid), hirm, südamepekslemine, spasmid, lihasvärinad, teadvuse kaotamine. Suuremate koguste puhul võivad tekkida krambihood, halvatus ja saabuda surm hingamise või südame seiskumise tagajärjel. Õigeaegselt arstiabi saades, saab siiski surmajuhtumeid vähendada.
3 HARILIK LIGUSTER
Ligustri septembris-oktoobris valmivad mustad läikivad marjataolised luuviljad on mürgised. Need on põhjustanud raskeid, vahel isegi surmaga lõppenud mürgitusi lastega. Raske mürgituse võib põhjustada juba kümmekonna vilja söömine. Enim on liguster kasutuses hekitaimena.
Mürgituse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, peapööritus, peavalu. Suuremates kogustes võib põhjustada soolepõletiku, šokki, krampe, südame rütmihäireid ja hingamishäireid.
4 JUGAPUU
Kogu igihaljas punast marjadega taim on mürgine, välja arvatud seemnerüü. Eriti mürgised on okkad, koor, okste puit ja seemned.
Mürgituse tunnused: seespidisel tarvitamisel tekivad umbes tunni möödudes iiveldus, oksendamine, teravad valud maos ja kõhulahtisus, pupillid laienevad, huuled muutuvad punaseks, südamerütm muutub korrapäratuks. Suurema koguse söömisel saabub surm hingamise ja südame seiskumisel. Surmav kogus on 50-100g okkaid. Jugapuu on mürgine ka loomadele.
5 HARILIK LUMIMARI
Valged kerajad tugevate külmadeni põõsal püsivad marjad on mürgised.
Mürgituse tunnused: marjade mahl võib kokkupuutes naha või limaskestaga põhjustada põletikku, sügelust ja lööbeid. Marjade söömine kahjustab suu ja mao limaskesta ning põhjustab iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, unisust, valusid maos.
6 SABIINA KADAKAS
Ilutaimena kasutatav igihalja põõsa eeterlik õli on ohtlik mürk. Täiskasvanud inimesele võib surmavaks osutuda juba kuus tilka eeterlikku õli või 5-20g võrseid.
Mürgituse tunnused: iiveldus, oksendamine, erutus, südame rütmihäired, südame pekslemine, lihaste tõmblus, kõhuvalu, hingamishäired, neeru- ja maksakahjustused, sisemised verejooksud, verikusesus, emakaverejooksu. Toime tõttu emakalihasesse põhjustab aborti. Surm võib saabuda hingamiskeskuse halvatuse tagajärjel ja sügavas teadvusekaotuses paari kuni 10 päeva möödudes. Sabiina kadaka õli sattumine nahale võib põhjustada villide teket ja tugevaid nahakahjustusi, nahakudede kärbumist.
7 HARILIK KUSLAPUU
Augustis-septembris valmivad herneterasuurused tumepunased ja läikivad marjad on mürgised. Marjade toksilisus on õnneks suhteliselt väike ning viljad on üsna ebameeldiva maitsega, mistõttu on ebatõenäoline, et keegi neid ohtlikus koguses sööb.
Mürgituse tunnused: 20 marja söömisel võib tekkida palavik, valud rinna piirkonnas, iiveldus, oksendamine. Suuremad kogused põhjustavad iiveldust, kõhuvalu, oksendamist, värinaid, külma higi, peapööritust, verist väljaheidet, naha ja limaskesta tõmbumist sinakaks, südame rütmihäireid, hingamishäireid, neerukahjustusi.
8 SUMAHH ehk ÄÄDIKAPUU ehk MÜRGIPUU
Kõige mürgisemad on taime lehed ja viljad. Vähem ohtlikud on juured ja puit. Mürgine on taime piimmahl, mis põhjustab raskesti paraneva nahapõletiku. Tundlikel inimestel võib põhjustada allergilise lööbe isegi taime lähedal viibimine.
Mürgituse tunnused: taime katsumise või muljumise tagajärjel tekib punetus, sügelemine, vesivillid ja raskesti paranev nahapõletik. Põletikuga võib kaasneda palavik ja naha valulikkus ning paranemine võib kesta kuid. Taime osade allaneelamine põhjustab oksendamist, iiveldust, pearinglust, kõhuvalu, kõhukrampe ja verist kõhulahtisust, võivad tekkida neerukahjustused.
9 ELUPUU
Tundut ja hekitaimena paljukasutatud hariliku elupuu on mürgine.
Mürgituse tunnused: okste söömisele järgnevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu, krambid, verine kõhulahtisus, südame-, neeru- ja maksatalituse häired, pupillide laienemine, võib tõusta palavik ning esineda nägemishäireid. Raskematel juhtudel võib mürgitus lõppeda surmaga.
10 MAIKELLUKE (PIIBELEHT)
Tuntud ja väga meeldiva lõhnalise lille kõik taimeosad on mürgised, eriti ohtlikud on aga marjad ja seemned. Mürgituse võib põhjustada juba 5-10 marja söömine.
Mürgituse tunnused: naha ja silmade ärritus, süljevoolus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, pulsi kiirenemine. Raskematel juhtudel kaob teadvus ja saabub surm. Ohtlik on ka maikellukese vaasivesi, sellise vee joomisel on esinenud surmajuhtumeid.
Kokkuvõtte koostas: Hele Möllits (maastikuarhitekt) väga kasuliku raamatu põhjal “Mürgised taimed õues ja toas”, autorid K.Kaur, U.Laansoo, T.Puusepp